“Minu nimi on Maul Mornie, tulen Buruneist Darussalamist. Võitluskunst, mida ma õpetan on Silat Suffian Bela Diri. Ma olen selle peatreener.”, alustab Maul intervjuud YouTube FMA Pulse kanalile.
Maul on praegu üks tuntumaid Kagu Aasia võitluskunstide treenereid maailmas. Tema perekonna võitluskunsti Silat Suffian Bela Diri (SSBD) harjutatakse Ameerikast Austraaliani, see on esindatud kõigil maailma kontinentidel. SSBD populaarsus kasvab üha, ka Eestis tegutseb juba ligi aasta SSBD treeninggrupp. Maul565 YouTube kanalil on tänaseks üle saja tuhande püsitellija, selle populaarsemate videote vaatamisnumbrid on tõusnud miljonitesse.
Kes on Maul Mornie? mis on Silat Suffian Bela Diri?
Püüan sellele vastata kokkuvõttega Mauli kahest intervjuust. Ühendasin need kokku, korrastasin veidi vastuseid ja lisasin sulgudesse mõned selgitused. Mõlemad intervjuud on postituse all, soovitan need üle vaadata.
ALUSTASIN SSBD õpetamist, kui MU sõpra rünnati noaga
1999. aastal siirdusin Bruneist Inglismaale ülikooli. Õpingute kõrvalt harjutasin erinevaid võitluskunste, mida ülikoolilinnakus õpetati. Üks sõber, kellega treenisime koos Jaapani jiu-jitsut palus, et näitaksin talle, mida noaründe korral teha. Olin nõus, õpetasin talle SSBD dünaamilist tõrjet ja sellega koos sooritatavat purustavat lööki. Me harjutasime seda siis veidi.
Ta töötas ühes ööklubis turvamehena ja oli just saanud isaks. Kui ma teda mõne nädala pärast nägin, oli tal näol lõike arm. Mu sõber tänas mind ja ütles, et ilma SSBD treeninguta oleks ta tõenäoliselt juba hukkunud. Teda rünnati ööklubis töötades noaga, ründaja püüdis lõigata ta kaela. Tänu meie tõrje-löök treeningule õnnestus tal ennast kaitsta ja nuga üksnes riivas kergelt ta nägu.
See muutis mu sõbra vaadet elule, ta loobus varsti ööklubi turvamehe tööst, kuid harjutasime koos edasi. Ta kutsus treeningutele oma töökaaslasi turvafirmadest, need oma tuttavaid ja nii hakkas minu juures regulaarselt koos käima esimene SSBD treeningrühm.
„Ma pole kunagi plaaninud hakata täie kohaga õpetama võitluskunste. Minu plaan oli lõpetada ülikool ja minna koju Bruneisse, teha seal tööd ja elada tavapärast elu. Kuid siis pidin valima. Kas hakata tegelema võitluskunstidega? Et vaadata kuhu see välja viib,” räägib Maul oma treenerikarjääri algusest.
Kui hakkasin 2006. aastal Inglismaalt koju Bruneisse sõitma, tegin oma treeningrühmale edasiseseks harjutamiseks video (video on postituse alguses). Leidsin internetist YouTube keskkonna, mis oli tollel ajal veel vähe tuntud. Laadisin oma video sinna.
See video jäi YouTube’i avalikult ülesse. Paari kuu pärast sain Itaaliast ootamatu emaili, kus mind kutsuti sinna õpetama. Arvasin alguses, et see on skämm. Kuid kui sain aru, et kutse oli päris, sõitsin kohale. Õpetasin seal kümme päeva SSBD’d ja treeningnädala lõpus korraldas sõber mulle Itaalias seminari. Sellel osalesid peamiselt teiste võitluskunstide treenerid. Nii läks sõna liikvele, peagi tulid seminaride läbiviimise kutsed Saksamaale, Hollandisse, Austraaliasse ja mujale. Nii hakkas see lumepall veerema.
Pidin siis otsustama, kas minna tagasi Bruneisse, et alustada seal oma insenerikarjääri või teha, mis mulle meeldib – reisida ja õpetada võitluskunste. Otsustasin siis võitluskunstide kasuks!
vanaisa õpetas mulle enesekaitset JA distsipliini
Silat oli esimene võitluskunst, mille treenimist ma noorelt alustasin. Olin lapsena rahutu ja kergesti ärrituv. Tülitsesin ja kaklesin koolis tihti, kuni vanaisa sekkus ja hakkas mu agressiivsuse kontrollimiseks õpetama võitluskunste. Me ei harjutanud seda kaklemiseks, vaid enesedistsipliini kasvatamiseks. Mu sõbrad, kes treenisid Taekwondo’d või Karate’d said iga kahe kuu järele uut värvi vöö (järgmise õpilase taseme) ja kolme aasta pärast musta vöö (meistri taseme). Mina aga harjutasin ühte ja sama liigutust kuus kuud, kuni see muutus loomulikuks ning alles siis sain järgmise tehnika. Sellisel viisil õpetas vanaisa mulle enesevalitsemist ja distsipliini.
Mauli vanaisa oli Brunei Sultani ihukaitsja. Ta pani Maulile hüüdnimeks Suffian, mis tähendab “kiiresti liikuv” või “vilgas”.
Mu vanaisa treenis noorena mitmeid Silat süsteeme. Tema Silat on väga maalähedane ja praktiline. Seal on tugevad löögid, samas puuduvad hüpped või keerulist Kung Fu koreograafiat nõudvad liigutused. Mu vanaisa seisukohalt peab võitluskunst olema lihtne ja tõhus, et ründe alla sattudes oleks seda võimalik kohemaid kasutada.
“Ma ei õpeta kaklema. Kui tahad kakelda, ära tule siia, mine Muay Thai tundi”, märgib Maul.
Bruneis harrastatakse traditsiooniliselt Silat’i ja Kuntao’d
Silat on võitluskunstide üldnimetus, nagu Karate, Escrima, Taekwondo. Kui küsida vanemate meistrite käest termini Silat tähendust, siis igaüks seletab seda isemoodi.
Kuntao võib olla pärit Hiinast (Wikipedia järgi pärineb “kun-tao” või “rusika tee” sajandeid tagasi Malay poolsaarele ning Borneo saare rannikualale immigreerunud Hiina kogukondadelt), sellel on suur mõju meie võitluskunstidele. Suffian on süsteemi nimi, nagu näiteks Kyokushin Karate. Bela Diri tähendab enesekaitset.
Kagu-Aasias on väga palju erinevaid võitluskunste. Üksnes Indoneesias on registreeritud ligi 600 erinevat Silat süsteemi. Bruneis on ametlikult registreeritud paarkümmend, kuid tegelikult on neid rohkem. Sõltuvalt konkreetse võitluskunsti asukohast ja kujunemise tingimustest, on mõned sarnased ja mõned vägagi erinevad.
Mõned Silat süsteemid kasutavad hüppeid ja kõrgeid jalalööke, mõned väga madalaid asendeid, mõned jäljendavad loomi. Minu Silat ei ole selline. Oleme peamiselt püsti ja harjutame optimaalsel liikumisel ja loomulikul jõumehhaanikal (keha pöörlemine, nihkumine jms) põhinevat võitluskunsti, mis on keskmise füüsilise ettevalmistusega harrastajale vägagi sobiv.
Silat Suffian Bela Diri on meie perekonna võitluskunst, mis ei olnud mõeldud õpetamiseks väljapoole. Sain selle oma vanaisa ja vanavanaisa käest. Nad õpetasid mulle ennekõike enesekaitset ja distsipliini.
Minu eesmärk on populariseerida Brunei võitluskunste ja kultuuri. Kui räägime Karatest, siis teatakse, et see on Okinawalt, kui räägime Taekwondo’st, on kõigile teada selle Korea päritolu. Nii omab ka Brunei Silat oma spetsiifilist kultuuritausta.
Meil ei ole näiteks ülimalt madalaid asendeid, mis on teistes Silat süsteemides tüüpilised. Brunei rannikualal elati vanasti veekohale rajatud külades ja õpiti võitlema maju ühendatavatel kitsastel laudsildadel. Sellest tulenevalt me lõhume esmalt löökidega ründaja struktuuri, võtame talt tõugete ja tõmmetega tasakaalu ning viskame ta siis sillalt vette.
„Me lihtsalt teeme mis vajalik, et vastasseis hetkega lõpetada!“, täpsustab Maul
Relv on MEIE peamine TREENINGVAHEND
SSBD tehnoloogia, taktika ja psühholoogia on fokuseeritud sellele, kuidas toime tulla mitme relvastatud ründajaga. Põhilised relvad millega treenime on nuga, matšete, kaigas, tekpi (Okinawal sai), nendega õpime õiget liikumist ja kehamehhaanikat. Me ei õpi neid ründamiseks, vaid selleks, et osata ennast relvastatud ründe korral kaitsta.
Harjutame väga palju seda, kuidas vältida noa, käe või jalalöögiga pihta saamist. On selge, et see võib võitlussituatsioonis juhtuda, kuid harjutame maksimaalselt, et seda vältida. Õpime koheselt katkestama ründaja rünnakuliini. Me ei kasuta selleks blokeerimisi, vaid võimalikult ohutult positsioneerudes lööme kõrvale kõik, mis meie suunas liigub.
„Kui kasutatakse relvi, siis ei ole teist võimalust. Kui saame löögiga pihta, siis teame, et osad meist suudavad lööke taluda. Aga kui keegi ähvardab relvaga, ei ole teist võimalust, kui ta lõikab kõrri, on kõri läbilõigatud, … . Sellepärast on meie jaoks väga oluline, kohe alguses, õppida ennast noaründe eest kaitsma.“, selgitab Maul.
Treeningutel pööran palju tähelepanu SSBD põhioskuste arendamisele. Sellega hoian alles süsteemi sisu ja annan edasi Brunei kultuuripärandit. Kui meie oskused on rajatud tugevale vundamendile, saab sellele alati ehitada peale keerukamaid tehnikaid. Selle tõttu teeme palju traditsioonilisi liikumisi ja baasiharjutusi. Nii omandame süsteemi tõhusaks rakendamiseks vajaliku mentaliteedi.
SSBD treeninguTELE TULEVAD AVATUD MEELE JA positiivse ellusuhtumisega võitluskunstide huvilisED.
Harjutustel on kõik osalejad võrdsed. Meil käivad inimesed, kes võistlevad MMA’s, kes on erinevate võitluskunstidega tegelenud juba paarkümmend aastat või omavad näiteks Jaapani võitluskunstides 6. või 7. dan’i (meistritaset).
Nad tulevad mu seminarile, võtavad ära oma tasemevöö ja harjutavad võrdselt, koos kõigi teistega. Treeningutel sõbruneme omavahel, teeme nalja – see on väga tore. Need aga, kes tahavad harjutamise asemel tõsta oma ego, tõmbuvad meie treeningrühmadest iseenesest eemale. See lihtsalt on nii.
“Ma ei taha, et mind kutsutaks Guru’ks, ma tahan, et mind kutsutakse minu nime Maul järgi, minu eesnimega Maul.”, täpsustab Maul
Teen kõik endast oleneva, et õpetada kvaliteetset võitluskunsti
Ma tahan, et inimesed tunneksid end minu treeningutel hästi, sellepärast tule meie juurde avatud meele ja positiivse ellusuhtumisega. Meie inimesed tahavad hästi ja tõhusalt harjutada, olla vabad liigsest egost ning negatiivsusest. Sellega saame olla kindlad, et see mis teeme on kasuks meile ja meie kogukonnale.