Mis on Silat Suffian Bela Diri

“Minu nimi on Maul Mornie, tulen Burnei Darussalamist. Võitluskunst mida õpetan on Silat Suffian Bela Diri. Olen selle võitluskunsti peatreener,” alustab meister Maul intervjuud YouTube’i kanalile FMA Pulse.

Maul on üks tuntumaid Kagu-Aasia võitluskunstide treenereid maailmas. Tema perekonna võitluskunsti Silat Suffian Bela Diri (SSBD) harjutatakse Ameerikast Austraaliani, SSBD on esindatud kõigil maailma kontinentidel. Silati populaarsus kasvab üha. Ka Eestis tegutseb 2024. aastast SSBD treeningurühm. Maul565 YouTube’i kanalil on ligi kakssada tuhat püsitellijat ning populaarsemate videote vaatamisnumbrid on tõusnud miljonitesse.

Vastuse saabi meister Mauli kahest intervjuust. Ühendasin need kokku, korrastasin veidi vastuseid ja lisasin sulgudesse mõned selgitused. Mõlemad intervjuud on postituse all, soovitan need üle vaadata.

Mester Maul räägib intervjuudes:

1999. aastal siirdusin Bruneist Inglismaale ülikooli. Õpingute kõrvalt harjutasin erinevaid võitluskunste, mida ülikoolilinnakus õpetati. Sõber, kellega treenisime koos Jaapani jiu-jitsut palus, et näitaksin talle, mida noaründe korral teha. Olin nõus, õpetasin talle SSBD noatõrje- ja löögitehnikaid. Harjutasime veidi aega koos. Sõber töötas tollel ajal ööklubis turvamehena ja oli just saanud isaks.

Kui teda mõne nädala pärast nägin, oli tal näol lõikehaava arm. Sõber tänas mind ja ütles, et ilma SSBD treeninguta oleks ta tõenäoliselt hukkunud. Sõpra rünnati ööklubis noaga: ründaja püüdis lõigata ta kaela. Tänu meie noatõrje- ja löögitreeningule õnnestus tal ennast kaitsta ja nuga riivas üksnes kergelt sõbra nägu.

Noarünnak muutis sõbra vaadet elule. Ta loobus varsti ööklubi turvamehe tööst, kuid harjutasime koos edasi. Sõber kutsus meie treeningutele ametikaaslasi teistest turvafirmadest, nemad omakorda oma tuttavaid, ja nii hakkas minu juures regulaarselt koos käima esimene SSBD treeningurühm.

„Ma pole kunagi plaaninud hakata täiskohaga õpetama võitluskunste. Minu plaan oli lõpetada Inglismaal ülikool ja minna koju Bruneisse, leida töökoht ning elada tavapärast elu. Kuid siis pidin otsustama: kas hakata tegelema võitluskunstidega ja vaadata, kuhu see tee välja viib?“ räägib Maul oma treenerikarjääri algusest.

Kui hakkasin 2006. aastal Inglismaalt tagasi Bruneisse sõitma, tegin treeningurühmale edasiseks harjutamiseks video. Avastasin internetist tollel ajal veel vähetuntud YouTube’i keskkonna, ja laadisin oma video sinna.

Esimene SSBD treeningvideo, üleslaaditud 4. märtsil 2006

Minu video jäi YouTube’i avalikult üles. Paari kuu pärast sain Itaaliast ootamatu e-kirja, kus mind kutsuti õpetama. Alguses arvasin, et tegemist on pettusega. Kui sain aga aru, et kutse oli ehtne, sõitsin Itaaliasse. Õpetasin seal kümme päeva SSBD-d ja treeningperioodi lõpus korraldas sõber Itaalias SSBD seminari. Sellel osalesid peamiselt teiste võitluskunstide treenerid. Nii läks sõna liikvele. Peagi tulid kutsed korraldada seminare Saksamaal, Hollandis, Austraalias ja mujal. Nii hakkas SSBD lumepallina veerema.

Peale esimesi seminare pidin valima kas alustada Bruneis insenerikarjääri või teha seda, mis mulle meeldib – reisida ja õpetada võitluskunste. Otsustasin võitluskunstide kasuks.

Silat oli esimene võitluskunst, mille treenimist ma noorena alustasin. Olin lapsena rahutu ja kergesti ärrituv. Tülitsesin ja kaklesin koolis tihti, kuni vanaisa sekkus ja hakkas mulle agressiivsuse kontrollimiseks õpetama võitluskunste. Me ei treeninud seda võitlemiseks, vaid enesedistsipliini kasvatamiseks. Mu sõbrad, kes treenisid taekwondod või karated, said iga kahe kuu järel uut värvi vöö ehk järgmise õpilase taseme ja kolme aasta pärast musta vöö ehk meistritaseme. Mina aga harjutasin üht ja sama liigutust kuus kuud jutti kuni see muutus loomulikuks, ning alles siis sain järgmise tehnika. Sellisel viisil õpetas vanaisa mulle enesevalitsemist ja distsipliini.

Mauli vanaisa oli Brunei Sultani ihukaitsja.

Vanaisa pani Maulile hüüdnimeks Suffian, mis tähendab kiiresti liikuvat või vilgast. Vanaisa harjutas mitut silati süsteemi.

Mu vanaisa arvates peab võitluskunst olema lihtne ja tõhus, et ründe alla sattudes oleks seda võimalik kohe kasutada. Tema silat on väga maalähedane ja praktiline. Selles on tugevad löögid, samas puuduvad hüpped ja keerulist kung fu koreograafiat nõudvad liigutused.

„Ma ei õpeta kaklema. Kui tahad võidelda, ära tule meile, mine Muay Thai trenni,” rõhutab Maul.

Silat on võitluskunstide üldnimetus, nagu karate, jiu-jitsu ja poks. Kui küsida vanematelt meistritelt sõna silat tähendust, selgitab iga meister seda omamoodi. Kuntao* on pärit Hiinast. Kuntaol on olnud suur mõju meie võitluskunstidele. Suffian on süsteemi nimi, nagu näiteks Kyokushin-karate. Bela diri tähendab enesekaitset.

Kagu-Aasias on väga palju erinevaid võitluskunste. Üksnes Indoneesias on registreeritud ligi 600 erinevat Silat süsteemi. Bruneis on ametlikult registreeritud paarkümmend, kuid tegelikult on neid rohkem. Sõltuvalt konkreetse võitluskunsti asukohast ja kujunemise tingimustest, on mõned sarnased ja mõned vägagi erinevad.

*Wikipedia andmetel pärineb kun-tao ehk rusikatee sajandeid tagasi Malai poolsaarele ja Borneo saare rannikualale immigreerunud Hiina kogukondadelt.

Silati treening. Pildi autor Deni Dahniel – CC BY-SA 4.0

Mõnes silatisüsteemis kasutatakse hüppeid ja kõrgeid jalalööke, mõnes väga madalaid asendeid, mõnes jäljendatakse loomi. Minu silat ei ole selline. Oleme peamiselt püsti ja harjutame võitluskunsti, mis põhineb optimaalsel liikumisel ning loomulikul keha jõumehaanikal, nagu pöörlemine, nihkumine jms. SSBD treening sobib väga hästi keskmise füüsilise ettevalmistusega huvilisele.

Minu eesmärk on populariseerida Brunei võitluskunste ja kultuuri. Kui räägime karatest, siis teatakse, et see on pärit Okinawalt; kui räägime taekwondost, on kõigile teada selle Korea päritolu. Nii on ka Brunei silatil oma spetsiifiline kultuuritaust.

Meil ei ole näiteks väga madalaid asendeid, mis on tüüpilised teistele silatisüsteemidele. Brunei rannikualal elati vanasti vee kohale rajatud külades ja õpiti võitlema maju ühendavatel kitsastel laudsildadel. Sellest tulenevalt lõhume esmalt löökidega ründaja struktuuri, võtame talt tõugete ja tõmmetega tasakaalu ning viskame ta siis sillalt vette.

Veekohale rajatud külade laudteed
Pildi autor JERRYE AND ROY KLOTZ MDCC BY-SA 3.0, Link
Veekohale rajatud küla
Pildi autor PangalauCC BY-SA 4.0, Link

„Me lihtsalt teeme mis vajalik, et vastasseis hetkega lõpetada!“, täpsustab Maul

SSBD tehnoloogia, taktika ja psühholoogia on keskendunud sellele, kuidas tulla toime mitme relvastatud ründajaga.

Põhilised relvad, millega treenime, on nuga, matšeete, kaigas ja tekpi (Okinawal sai). Relvadega õpime õiget liikumist ja kehamehaanikat. Me ei õpi relvatehnikaid kellegi ründamiseks, vaid selleks, et osata ennast relvastatud ründe korral kaitsta.

Treenime palju liikumistehnikaid, et vältida noa, käe- või jalalöögiga pihta saamist. On selge, et võitlusolukorras võib seda juhtuda, kuid harjutame maksimaalselt, et pihta saamist vältida.

Õpime kohe katkestama ründaja rünnakuliini. Me ei kasuta selleks blokeerimist, vaid positsioneerume võimalikult ohutult ja lööme kõrvale kõik, mis meie suunas liigub.

Kui kasutatakse relvi, siis ei ole teist võimalust. Kui saame löögiga pihta, teame, et osa meist suudab lööke taluda. Aga kui keegi ähvardab relvaga, ei ole teist võimalust. Kui ta lõikab kõrri, on kõri läbi lõigatud … Sellepärast on meie jaoks väga oluline õppida kohe alguses ennast noaründe eest kaitsma,“ selgitab Maul.

Treeningutel pööran palju tähelepanu SSBD põhioskuste arendamisele. Sellega hoian alles süsteemi sisu ja annan edasi Brunei kultuuripärandit. Kui meie oskused on rajatud tugevale vundamendile, saab sellele alati ehitada keerukamaid tehnikaid. Seetõttu teeme palju traditsioonilisi liikumisi ja baasiharjutusi. Nii omandame süsteemi tõhusaks rakendamiseks vajaliku mõtteviisi.

Harjutustel on kõik võrdsed. Meil käib inimesi, kes võistlevad MMA-s, kes on tegelenud eri võitluskunstidega juba paarkümmend aastat või kellel on näiteks Jaapani võitluskunstides 6. või 7. dan ehk meistritase. Nad tulevad mu seminarile, võtavad ära oma tasemevöö ja harjutavad võrdselt koos kõigi teistega.

Treeningutel sõbruneme, teeme nalja – see on väga tore. Need aga, kes tahavad harjutamise asemel tõsta oma egot, tõmbuvad meie treeningrühmadest iseenesest eemale. See lihtsalt on nii.

„Ma ei taha, et mind kutsutaks guruks. Tahan, et mind kutsutaks mu nime järgi – Mauliks,” rõhutab Maul.

Ma tahan, et inimesed tunneksid end minu treeningutel hästi. Sellepärast tule meie juurde avatud meele ja positiivse ellusuhtumisega. Meie inimesed tahavad harjutada hästi ja tõhusalt, olla vabad liigsest egost ning negatiivsusest. Nii saame olla kindlad, et see, mida teeme, on kasuks meile ja meie kogukonnale.

Sarnased postitused

  • Võtsime kokku 2025/26 sisetreenigute hooaja

    16. mail võtsime brunch’il kokku 2025/26. aasta sisetreeningute hooaja. Kuulasime kahte põnevat ettekannet ning arutlesime silati ja teiste Lõuna-Hiina mere piirkonna võitluskunstide teemadel. Jaan (piltidel esinemas) tegi ettekande tasakaalupunkti ehk…