Harjutusi tehakse tavaliselt kahe tekpiga korraga, et arendada distantsitunnetust ning parema ja vasaku käe koostööd.

Tekpi on Muistne relv Kagu-Aasiast.

Tekpi päritolu ei ole täpselt teada. Arvatakse, et see pärineb iidsest India kolmikhargist trishulast ning levis Indiast lähtunud religioonide mõjul Lõuna-Hiina mere piirkonda.“

Varaseimad tõendid tekpi kasutamise kohta pärinevad Indoneesia Srivijaya kultuurist. Mõned allikad väidavad, et tekpi jõudis Kagu-Aasiasse Hiinast, kuid selle esinemine Borneo saarel, Sumatral ja Malaka poolsaarel on vanem kui teadaolev kasutamine Hiinas.

Pilt: Idee Sten, teostus Bing AI Copilot Designer

Samas on ebatõenäoline, et hiinlased viisid Indiast pärit relva piirkonda, mis oli juba varem tugevalt India kultuurist mõjutatud. Tekpi levis tõenäoliselt India religioonide mõjul Indoneesiasse, Malaisiasse ja Borneo saarele ning sealt edasi Hiinasse, Okinawale ja teistesse Aasia piirkondadesse. Kuigi tekpi ei olnud osa tollase sõjamehe tavapärasest relvastusest, leidis see laialdast kasutamist rituaalides ning enese- ja korrakaitses.

On oluline rõhutada, et kokku kuni 3 kilogrammi kaaluva kahe tekpi üheaegne käsitsemine nõuab hoolikust, et end lohaka harjutamisega mitte vigastada.“

Metallist valmistatud Tekpi on raske. See õpetab korrektset kehakoordinatsiooni ja struktuuri, et pidevalt liikuvat relva kontrollida, vältides vigastusi,” märgib Maul.

Tekpi harjutamist alustatakse baaslöökide ja nende kombinatsioonide õppimisest. Harjutamine on progresseeruv, kus lihtsatest liigutustest minnakse keeruliste kombinatsioonide ning rakendusteni.

Tekpit võib pidada vana maailma sõjamehe versiooniks tänapäevasest jõusaalitreeningust, pakkudes üldkehalisele ettevalmistusele ainulaadset ja võitluskunstidest lähtuvat lähenemist.